2010-12-01

Reisikirjad Aadeni lahelt

Saksa fregatt Hamburg

1.    Osa

Taevas on äikesepilved, lennuk hakkab laskuma Kreeta kohale. Nagu
arvata võis, on mehed ülimalt positiivselt meelestatud. Maandusime Chania
lennuväljale, peagi avanes uks. Väljas oli mõnusalt soe, ca 20
kraadi. Ümberringi vaatasid vastu mäed ja palmid, mis saatsi meid
teekonnal bussiga sadamasse sõites.

Meie ajutine kodu fregatt Hamburg paistis vilksamisi kõrgelt mäe otsast.
Jätkasime sõitu mööda käänulist teed alla mere äärde. Meid saatis
politsei eskort. Seal ta seisis, täies hiilguses, meeskond lennutekil
ootamas. Vastu võeti rõõmuhõisetega, aidati peale laadida meie tööks
vajalik erivarustus ja relvad. Tutvus laevaga võis alata. Alus on 143
meetrit pikk ja ehitatud 2004 aastal. Elamistingimused on
rõõmustamapanevalt head, arvestades et siia peab mahtuma 255 meeskonna
liiget. Kuidas selline keskkond küll toimida saab? Alguses oli kõik
ülemõistuse keeruline, kuid peagi muutus antud arvamus täielikult
vastupidiseks. Kõik on väga täpselt reguleeritud, kus keegi sööb, magab
ja vaba aega veedab.

Liikudes mööda fregati koridore, kus mängib pidevalt muusika või koguni
jalgpalliülekanded, on iga nurga peal mõni laevameeskonna liige. Kõik
tutvustavad ennast ja tunnevad muret, kas on probleeme, mida nad saaksid
isiklikult lahendada. Vastuvõtt on olnud positiivsem kui arvata võis.
Kui laev on sadamas, tunneb meeskond end vabalt. Kanda võib
tsiviilriideid, lubatud on külastada kohaliku linna. Õigemini seda suisa
eeldatakse. Kuidagi on vaja murda välja nädalaid kestvast rutiinist. Nii
mõnigi julgem meremees kannab saksa rahvusriideid, näiteks Baierimaa
pükse. Oleks teadnud oleks võtnud kaasa mulgi kuue ja murumütsi.

Ühel vihmasel hommikul päästeti otsad lahti.
Teekond Suessi kanali poole võis alata. Panime esimest korda selga oma
varustuse, laadisime pardarelvastuse ja mehitasime
vaatluspostid. Sakslased olid imestunud, meie varustus on tõesti tipp
tasemel ja mehed korralikult välja õppinud. Kreeta pilvised mäetipud
paistsid veel kaugele, kuid muutusid iga tunniga aina väiksemaks . Samast
sõidusuunast, kerkisid nähtavale nafta puurplatvormid. Antud platvorme on
eriti huvitav jälgida öösel, kui nende otsas lõõmab paarikümnemeetrine
leek põletamaks puurimisprotsessist ülejäävaid gaase. See kuma paistab
kaugele, valgustades taevast pilvedeni välja. On tunda, et läheneme rikkale
Araabiale.

Jäime öösel hiiglaslikule ankruplatsile. Laevas avati pizzabaar. See
õhtu oli midagi ootamatut. Kõik koridorid ja ruumid olid täidetud hõrgu
lõhnaga. Me nautisime küpsetist, oodates 36 laevaga järjekorda kanalisse
sisenemiseks. Need laevad on siin ühed meie tulevased kaitseobjektid.
Antud öösel vastutasime saksa fregati turvalisuse eest. Mehitasime
relvad ja jälgisime kahtlaseid radari kontakte. Tagasime turvalise une
sakslastest kaasvõitlejatele. Kella kolme aeg viis loots meid kanalisse,
hommikupoolikul ristiti vastavalt meretavadele meeskonnaliikmed ära.
Eestlased olid seal lahingvarustuses, olime just lõpetanud tööpostidel.
Külla tuli šeik oma abilisega abiline. Lugesid ette manifesti, kinkisid
skarabeusi ja andsid juua jahutamaks põrguliku palavust.

Siin kitsas kanalis on kalda elu päris huvitav vaadata. Aga sellest kõigest ja
elust laeval lähemalt kirjutab juba järgmine kord. Igatahes on tunda kuidas iga
päevaga läheb aina soojemaks ja soojemaks.

Järgneb...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar