Läänemeri
Warnemündes liitus SNMCMG1-ga briti laev HMS Penzance, mis on täpselt samasugune kui meie sõjauisk. On päris huvitav vaadata erinevusi varustuses ja protseduurides kahe identse, aga erineva lipu all seilava laeva vahel. Motivatsiooni tõstev lugu juhtus siis kui meie vahimees läks kummipaati täis pumpama – vedas angaarist suruõhuvooliku ja lasi paadi hetkega täis. Samal ajal oli ka Penzance´il mehike paati pumpama saadetud – neil aga sellist suruõhuvoolikut pole ja tegelane mässas jalgpumbaga päris mitukümmend minutit ning vaatas meie automatiseeritud pumpamist kurvalt pealt nagu katkiläinud Datsuni omanik maanteeveerel möödakihutavat kabriolett sportautot vaatab.
Jälle merele sõites ootas ees kolm tihedat päeva erinevaid harjutusi. Esimese asjana harjutasime inimese vintsimist Saksa mereväe kopteriga – meie ajateenija sai pisukese õhusõidu ning vahepeal tegi kopter tervest üksusest pilte.
Jätkasime merepraktilist üksuse väljaõpet – andsime abi põlema läinud teisele laevale, tegime merel varustamise pealesõite ja manööverdasime küljelt varustamise ajal. Meiesuguseid väikeseid miinijahtijaid varustatakse merel tavaliselt ahtrist, nagu eelmises kirjas kirjutet. Seekord harjutasime suurte laevade moodi – sõitsime varustuslaeva kõrvale vahega umbes 18 m, samal ajal 5 sõlmega edasi liikudes. Kõige lõpuks proovisime sellises lähiformatsioonis ka kursimuutusi. Närvikõdi pakkuv tegevus, sest varustuslaevaga on sedaviisi imelihtne kokku põrgata.
Sel nädalal pidasime ka ühe sünteetilise õhutõrje harjutuse. Sünteetiline tähendab, et keegi meid tegelikult ei rünnanud st lennukeid polnud ja kogu harjutus toimus kaardi või ploti peal. Stsenaarium oli selline, et meie virtuaalne eskortlaev, mida etendasid britid, raporteerisid õhukontakte ja meie ülesanne oli aru saada peakohal toimuvast.
Seejärel algas ülesõit Mecklenburgi lahest Kopenhaageni suunas. Kuna tegemist on ühe tihedama laevaliikluspiirkonnaga maailmas, polnud ka see just kõige igavam. Hommikupoole ööd kihutas meist igatahes mööda Vene dessantlaev Kaliningrad, mis samuti Kopenhaagenisse suundus. Oli teine väga kenasti üles vuntsitud – särav valge triip veeliinil ja läikiv vask tekkidel, aga ahtris märkasime varajasest tunnist hoolimata paljaste ülakehadega turskeid noormehi suitsu kimumas.
Kopenhaageni sadam oli sissesõitvaid sõjalaevu täis – toimumas oli Kuningliku Taani Mereväe 500. aastapäeva tähistamine. Taani laevastik sai alguse 1510. aastal, kui kuningas Hans määras ühe laevakapteni „kaptenite kapteniks“. Päevad Kopenhaagenis olid täis erinevaid sportlikke ja esindusüritusi. Kohalikke turismi- ja mainekujundajaid rõõmustas, et ühele nädalale langesid nii mereväe aastapäeva tähistamine kui ka Copenhagen Fashion Week. Viimane rõõmustas meid ka väga, sest linn oli täis kõrgetel kontsadel kauneid daame ja rõõmsaid meremehi.
Mereväe 500. aastapäeva kulminatsioon pidi olema staadionikontsert vanas Kopengaaheni mereväebaasis Holmenil kuid juba alguses sadas paduvihma ja lõi välku. Kuna bändid ei saanud vee tõttu peale hakata, lõbustati kohaletulnuid videoklippide, stand-up koomika ja videoühendustega Taani laevadele Somaalias ja Põhja-Atlandil. Lõpuks astus lavale Taani Mereväe ülem kontradmiral Niels Wang ja õpetas rahvale lastelaulu ämblikust inuiidi (grööni) keeles! Igatahes laulis hr admiral päris hästi ega jäänud alla ka õhtu juhile. Staadionikontsert jäi siiski ära, kuid kuna peaesineja pillid polnud lavale valmis pandud e need olid veel kuivad, siis andis the Nefue (a la Jaagup Kreem, aga veel populaarsem) unplugged kontserdi mereväeakadeemia saalis. Kuigi kogu ürituse hõng oli ekstreemselt Roskildelik, lõpetati see mereväeliselt – aula teiselt rõdult mängis mereväe pasunakoori trompetist signaali „Eha“ ja rahvas läks rahumeelselt laiali.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar